Oleme kooliperele kokku kogunud parimaid materjale vaimse tervise teemadel, et iga kool saaks tähistada oma vaimse tervise kuud, nädalat või päeva. Lisaks tunnikavadele leiad siit õpilastele, koolipersonalile, noorsootöötajatele ja lapsevanematele mõeldud koolitusi, loenguid ning tugikeskkondi.
Kas mul võib tekkida vaimse tervise probleem?
Anna-Kaisa Oidermaa
Õpilane teab, millised on vaimse tervise probleemide riski- ja kaitsvad tegurid.
Self awareness - Getting to know your emotions
Student knows and is able to identify common emotions, how they feel in the body and and what they look like from the outside in terms of physical and behavioural changes.
Self management - Handling your emotions
Student knows how they can manage uncomfortable emotions using a variety of breathing, mindfulness and meditation techniques.
Social awareness - Understanding and helping others
Student understands themself better as a tool to help them understand others, and not view others only through the prism of their own values and beliefs.
Tasakaal on peaasi: kuidas tuua igasse päeva rohkem meeldivaid emotsioone ja liikumist?
Maarja Kalma ja Henri Karpov
Õpilane teab, miks on liikumine kasulik ning kuidas looduses olemine mõjutab ta vaimset tervist.
Kuidas aidata mures sõpra?
Ailen Suurtee
Õpilane oskab märgata kui sõbral on vaimselt raske ja teab, kuidas sõpra võiks aidata.
Kuidas mina ise saan seista kiusule vastu?
Triin Toomesaar
Iga õpilane teab vähemalt ühte viisi, kuidas kiusamise ohvrile toeks olla ja kiusamist seeläbi vähendada.
Kuidas ma saan oma tundeid muuta?
Andero Uusberg
Õpilased saavad teadlikuks, kuidas tunded tekivad ja uusi teadmisi, kuidas neid paremini juhtida.
Kuidas end ärevuse korral aidata?
Ailen Suurtee
Õpilased saavad teadlikuks, mis on paanikahäired, muretsemine ning kuidas end ja teisi ärevuse tõusu korral aidata.
Kuidas ennast kehtestada?
Daniel Soomer
Õpilased on saanud harjutada, kuidas mina-sõnumeid edastada.
Kuidas leevendada koolistressi?
Anna-Kaisa Oidermaa
Õpilased on teadlikud, mis on koolistress, oskavad hinnata oma stressitaset ning omavad teadmisi oskustest, kuidas koolistressiga toime tulla.
Kuidas ma saaksin pingevabalt suhelda?
Jorgen Matsi
Õpilased saavad teadlikuks, mis on suhtlemisärevus, sotsiaalfoobia ja kuidas end ja teisi ärevuse tõusu korral aidata.
Как сохранить свое душевное здоровье
Mihhail Beljajev
Ученик знает/умеет распознавать основные признаки опасности душевного здоровья, а также продумал, как сохранить свое душевное здоровье подходящими способамию
Tunnete mõistmine
Õpilased teavad erinevaid viise ebameeldivate emotsioonidega toimetulekuks.
Tunnete nimetamine
Õpilased nimetavad erinevaid tundesõnu, mis toetab nende võimet ka enda emotsioonidega paremini toime tulla.
Meeldivate tunnete kasvatamine
Õpilased teavad erinevaid viise positiivsete emotsioonide osakaalu suurendamiseks.
Tunnetega toimetulek
Õpilased teavad erinevaid viise ebameeldivate emotsioonidega toimetulekuks.
Vaimse tervise hoidmine
Õpilased teavad enda vaimse tervise hoidmise peamisi viise ja proovivad läbi ühe abiviisi.
Ärevus
Õpilased on teadlikud ärevusest. Nad oskavad ära tunda ärevuse tunnuseid ning teavad mõnda viisi ärevuse leevendamiseks.
Tunded ja masendus
Õpilased on teadlikumad oma tunnetest ning neil on laiem sõnavara tunnete nimetamiseks. Nad on teadlikud ka depressiooni peamistest tunnustest. Lapsed kogevad tänulikkuse harjutamisega võimalust teadlikult positiivseid tundeid kasvatada.
Stigma
Õpilased on teadlikud vaimse tervise häirete ning nende all kannatavate inimeste häbimärgistamisest. Nad oskavad ära tunda häbimärgistamist ja teavad, mida häbimärgistamise suhtes ette võtta. Õpilased on teadlikumad vaimse tervise esmastest põhitõdedest.
Vaimse tervise hoidmine
Õpilased teavad enda vaimse tervise hoidmise peamisi viise ja proovivad läbi ühe abiviisi.
Ärevus
Õpilased on teadlikud ärevuse olulisematest tunnustest, oskavad hinnata oma ärevuse tunnuseid ning neil on esmased teadmised ja oskused ärevusega toimetuleku kohta. Nad teavad, kust leida lisateavet vaimse tervise teemade kohta.
Depressioon
Õpilased teavad depressiooni tunnuseid, sellesse haigestumise põhjuseid ning peamisi abiviise
Stigma
Õpilased on teadlikud vaimse tervise häirete ning nende all kannatavate inimeste häbimärgistamisest. Nad oskavad ära tunda häbimärgistamist ja teavad, mida häbimärgistamise suhtes ette võtta. Õpilased on teadlikumad vaimse tervise esmastest põhitõdedest.
Как помочь переживающему другу
Mihhail Beljajev
Enda vaimse tervise eest hoolitsemine on oluline igal ajahetkel ja kõigi jaoks. Eriti oluline on selline oskus olukorras, kus ühiskonnas on tavapärasest enam väljakutseid. Vaimse tervise eest hoolitsemine ei ole oskus, mis tuleb üleöö, õppimata ja katsetusteta. Seda tähtsam on alustada vastavate põhioskuste omandamisega varasest east.
Баланс всему голова: как поддержать себя с помощью сбалансированного питантя и позитивных взаимоотношений
Tatiana Larina
В ходе курса направляется внимание на важные темы по поддержанию психического равновесия, также на онлайн-уроках приглашенных учителей.
Kuidas oma vaimset tervist hoida?
Ailen Suurtee
Enda vaimse tervise eest hoolitsemine on oluline igal ajahetkel ja kõigi jaoks. Eriti oluline on selline oskus olukorras, kus ühiskonnas on tavapärasest enam väljakutseid. Vaimse tervise eest hoolitsemine ei ole oskus, mis tuleb üleöö, õppimata ja katsetusteta. Seda tähtsam on alustada vastavate põhioskuste omandamisega varasest east.
Kuidas nutiajastul keskenduda?
Vaikuseminutite koolitaja Malle Rajangu
Nutiajastul on keskendumine muutunud üha suuremaks väljakutseks. Valikuid ja võimalusi meie meelte ergutamiseks on rohkem kui ealeski varem. Need meelteergutajad aga haaravad me tähelepanu ning tihti märkamatul viisil, endalegi üllatavaks ajaks, kujundades nii sõltuvusigi. Üks selliseid tähelepanu haarajaid on ka nutitelefon. Kuidas olla oma tähelepanu peremees, mis on tähelepanu ja kuidas keskenduda – nendest teemadest räägimegi käesolevas tunnis koos Malle Rajanguga.
Kuidas aidata mures sõpra?
Ailen Suurtee
Enda vaimse tervise eest hoolitsemine on oluline igal ajahetkel ja kõigi jaoks. Eriti oluline on selline oskus olukorras, kus ühiskonnas on tavapärasest enam väljakutseid. Vaimse tervise eest hoolitsemine ei ole oskus, mis tuleb üleöö, õppimata ja katsetusteta. Seda tähtsam on alustada vastavate põhioskuste omandamisega varasest east.
Õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevuse testid
Laste ja noorte arengu toetamine on edukam, kui õpetaja oskab hinnata, missugused on iga õpilase üldpädevuste iseärasused. Ühe testikomplektiga hinnatakse õpipädevustja õppimisega seotud enesemääratluspädevust, teise komplektiga suhtluspädevustja suhtlemisega seotud enesemääratluspädevust.
Ööülikool: Teismelisus
Grete Arro ja Kati Aus
Kuidas kogeda teismelisust nii, et sellest tuleks midagi suurt ja uhket, selle asemel, et olla häbitunde pillerkaar või suisa pikaajaliste halbade tagajärgedega periood?
Õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevuse testid
Laste ja noorte arengu toetamine on edukam, kui õpetaja oskab hinnata, missugused on iga õpilase üldpädevuste iseärasused. Ühe testikomplektiga hinnatakse õpipädevustja õppimisega seotud enesemääratluspädevust, teise komplektiga suhtluspädevustja suhtlemisega seotud enesemääratluspädevust.
Koolipsühholoogide nõuande telefon
Kui õpetajatel, tugispetsialistil, lapsevanemal või lapsel peaks tekkima olukord, kus ei oska lahendada koolikeskkonnas tekkinud probleemi, siis on võimalik helistada koolipsühholoogide nõuandetelefonile. Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kella 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kella 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.
Koolipsühholoogide nõuande telefon
Kui õpetajatel, tugispetsialistil, lapsevanemal või lapsel peaks tekkima olukord, kus ei oska lahendada koolikeskkonnas tekkinud probleemi, siis on võimalik helistada koolipsühholoogide nõuandetelefonile. Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kella 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kella 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.
Vaimse tervise loeng
Tegemist on interaktiivse loenguga gümnasistidele ja põhikooli vanemale astmele. Loengu kestel kaasatakse kuulajaid lühiarutelude ja väikeste ülesannetega ning luuakse keskkond, kus õpilased saavad soovi korral isiklikest kogemustest ja mõtetest rääkida, seejuures õpetades märkama enda vaimse tervise heaolu.
Supervisioon-kovisioon
Ootame koolijuhte ja koolimeeskonna liikmeid osalema kovisiooni meetodite ja kovisiooni rakendamise koolitusele. Kovisioon suurendab organisatsioonis ühtekuuluvustunnet ja kujundab kaasavat ning toetavat organisatsioonikultuuri.
Vaikuseminutite teadliku õpetaja kursus
Koolitus on suunatud õpetajatele, kes soovivad arendada enda eneseteadlikkust ning õppida oskuseid enda heaolu eest hoolitsemiseks, eneseregulatsiooniks, stressi juhtimiseks ning emotsionaalsete olukordadega toimetulekuks. Seda kõike õpitakse 4 koolituspäeva vältel ning sellele lisandub ka igapäevane iseseisev harjutamine.
Vaimse tervise esmaabi koolitus
Koolitust soovitatakse väga haridusvaldkonna töötajatele. Koolitus annab 11 tunni jooksul ülevaate, kuidas märgata, aidata ning toetada vaimse tervise probleemiga inimest. Koolitus toimub enamasti veebis ning maksab 54 eurot.
Vaimse tervise esmaabi koolitus
Koolitust soovitatakse väga haridusvaldkonna töötajatele. Koolitus annab 11 tunni jooksul ülevaate, kuidas märgata, aidata ning toetada vaimse tervise probleemiga inimest. Koolitus toimub enamasti veebis ning maksab 54 eurot.
Liikumispausid
Väikesed liikumispausid tunni ajal ja tundide vahel aitavad järjestikust istumist katkestada ja on heaks vahelduseks.
Emotsioonide õppekaardid
Tundemõistete/emotsioonide sõnavara ja mängukaardid algklassidele.
Vaikuseminutite harjutused
Need tõhusad tehnikad sobivad nii lastele kui täiskasvanutele, et tulla välja hajevil mõtetest, segavatest emotsioonidest või pinges olekust. Samal ajal kasvab oskus keskenduda ja enda sees toimuvaga paremini toime tulla.
Vaimse tervise Bingo
Vaimse tervise bingo sõpradega koos mängimiseks
Vaimse tervise Bingo
Vaimse tervise bingo sõpradega koos mängimiseks
Mis aitab mul rõõmsa ja tervena püsida?
Kadri Haljas
Õpilane teab, mis on vaimne tervis ja kuidas enda vaimset tervist praktiliste tegevustega toetada.
Miks mu tunded vahel ajudele käivad?
President Alar Karis ja Jaan Aru
Tundetarkus tähendab meie võimet jälgida ja eristada nii iseenda kui teiste tundeid ning kasutada seda teadmist probleemide lahendamiseks, oma mõtlemise ja käitumise juhtimiseks. Sel puhul toome teieni ka erilise e-tunni, kus Eesti Vabariigi president Alar Karis ja neuroteadlane Jaan Aru ühiselt õpilaste ette astuvad, et just sel teemal vestelda ja õpilaste küsimustele vastata.
Endast hoolimine ja eneseteadlikkus
Õpilased saavad uurida, kuidas kasvatada heasoovlikkust enda sees ja enda ümber. Nad teadvustavad, et suhete parandamisel ja hoidmisel tasub alustada iseendaga headest suhetest. Nad õpivad märkama enda ja teiste juures positiivset ning kasvatavad hoolivat suhtumist läbi Vaikuseminutite siira heasoovlikkuse harjutuse ja järgneva arutelu.
Stressiga toimetulek ja ajaplaneerimine selle toetamiseks
Õpilased mõistavad stressi olemust ja allikaid ning kogevad Vaikuseminutite harjutusi “Hingamise jälgimine” ja “HETK”, mille abil saab stressi maandada. Õpitakse enda enesetunnet ja vajadusi uurima ning väljendama. Järgmises tunnis paigutatakse vaimset tervist toetavaid tegevusi oma päevakavasse. Sobib hästi 8. klassi inimeseõpetuse ainekavaga.
Teineteise kuulamine ja koostöö
See on aktiivtegevustel põhinev kogemuslik tund, kus õpilased harjutavad läbi praktiliste tegevuste koostöö tegemise oskust. Rahuliku ja sõbraliku oleku tugevdamiseks tehakse Vaikuseminutite kuulamise harjutust, millele järgnevad vajaduste ring ning märkamise ja koostöö harjutused grupis ja paarides.
Tõe suhtelisus ja mõtete uurimine
Arutletakse selle üle, kas ja miks on tõde suhteline. Uuritakse, mis mõjutab meid erinevate olukordade tõlgendamisel ja neis reageerimisel. Õpilased kogevad eksperimenti erinevatest arusaamadest, teevad läbi situatsioonianalüüsi ja eneseanalüüsi, õpivad oma mõtteid märkama ning mõtete analüüsi mudeli abil paremini vahet tegema, kas mingi mõte on toetav või mitte.
Vaikuseminutite lühiharjutuste kursus
Kursuselt saab oskused, et tähelepanu ja meelerahu harjutusi tulemuslikult juhendada ja kasutada, et arendada keskendumisvõimet ja tähelepanelikkust õppimisel, häälestada lapsi uuele tegevusele, leevendada pingeid ja ärevust. Harjutusi on lihtne kasutada ning need toetavad nii õpilaste kui õpetaja meelerahu ja paremat enesetunnet.
Videokursus koos lastega tundetarkuse õppimiseks
Kursus “Kuidas tulla toime pingete ja keeruliste tunnetega?” on mõeldud koos 6. - 9. aastaste lastega sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õppimiseks läbi mängude, tegevuste ja teadveloleku harjutuste. Originaalis peredele suunatud videokursus on täinedatud juhendmaterjalidega õpetajatele, et antud kursust saaks läbida ka koolieelikute rühmas ja algklassides. Kursuse ülesehitus võimaldab edukalt kaasata ka lapsevanemaid.
Noortekursus enesejuhtimise oskuste õppeks
Tõenduspõhine kursus aitab tõhusamalt toime tulla stressi ja pingetega. Kursuse eesmärgiks on toetada noortel enda tundma õppimist ja seeläbi kasvatada keskendumisvõimet ja enesejuhtimise võimet st oskust tulla paremini toime keeruliste emotsioonide ja takistavate mõttemustrite ning endale oluliste suhetega.
Vaimse tervise ja heaolu dilemmade töötuba koolijuhtidele
Viimased aastad on oluliselt mõjutanud laste ja noorte heaolu. Ka õpetajad ja ülejäänud haridusasutuste töötajad ei ole kriisidest puutumata jäänud. Heaolu on aga otseselt seotud motivatsiooniga õppida ja ka õpitulemustega. Töötuba pakub koolijuhtidele võimaluse kohtuda kolleegidega ja arutada koos dilemmade üle, mida kooliga seotud inimeste heaolu ja vaimse tervise hoidmine kaasa toob. Töötuba tugineb koosmõtlemsel ja arutlemisel. Kasutame Hollandis välja töötatud meetodit „Julge küsida". Töötoad toimuvad 13. ja 21. oktoober ning 4. november.
Vaimse tervise töötoad I ja II kooliastmele
Triumf Health meeskond viib oktoobri ja novembri kuus üle Eesti läbi vaimse tervise töötubasid, kus tutvustatakse vaimset tervist, arutatakse selle olulisuse kohta, pakutakse praktilisi näpunäiteid enda eest paremini hoolt kandmiseks ja vastatakse olulistele küsimustele.
Kas kõigil inimestel on samasugune vaimne tervis?
Merilin Mandel
Toome klassidesse Sotsiaalministeeriumi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Peaasi.ee toel e-tunde vaimsest tervisest. Selles e-tunnis räägib 4.–6. klassi õpilastele kasvatuspsühholoog, Peaasi.ee koolitaja ja “Jess, lapsed!” autor Merilin Mandel vaimse tervisega seotud valearusaamadest. Vaatame lähemalt, mis see vaimne tervis on, kas see võib ajas muutuda ja milliseid müüte ning eelarvamusi vaimse tervise kohta levib. Kinnitame ka üle, et muredest rääkimine ning abi otsimine ei ole tabu!
Miks me oleme erinevad? Miks me oleme sarnased?
Marit Kannelmäe-Geerts
See e-tund on mõeldud eelkõige 1.-3. klasside õpilastele ning keskendub teadlikkuse tõstmisele, et me kõik oleme erinevad, aga erinevustest hoolimata paljuski ka sarnased. Ent erinevusi ei pea pelgama, vaid tegelikult muudab see teistega koosolemise hoopis huvitavamaks, kui me oskame neid erisusi märgata, mõista ja väärtustada. E-tund valmib Sotsiaalministeeriumi ja Peaasi.ee toel ning teemat avab Peaasi.ee haridusvaldkonna juht Marit Kannelmäe-Geerts.